Adalbert Hugo Willigerode oli baltisaksa vaimulik, kirjanik ja muusikategelane.

Hariduse sai Tallinnas. Töötas 1835-1836 koduõpetajana. 1837-1841 õppis Tartu ülikoolis filoloogiat ja teoloogiat. 1841-1842 oli von Wahli peres Kavastu mõisas koduõpetaja. Pärast prooviaastat Põhja-Eestis ja Saaremaal ordineeriti 1842 Kuressaare kirikus. 1842-1848 oli Kaarma koguduse ja 1848-1857 Karula koguduse õpetaja. 1857 seati ametisse Tartu Maarja koguduse õpetajana ja pidas seda ametit kuni pensionile jäämiseni 1885. Samaaegselt oli Võru praost 1853-1867, Liivimaa konsistooriumi assessor 1866-1872 ja 1869. aastal konsistooriuminõunik. 1857-1858 andis välja eestikeelset nädalalehte „Talurahva Postimees”. Avalikus tegevuses kaitses traditsioonilisi baltisaksa seisukohti ning suhtus eitavalt eesti rahvuslikku liikumisse.

Adalbert Hugo Willigerode valiti tähtsa vaimuliku, aktiivse ühiskonnategelase ja muusikategelasena I üldlaulupeo pidukomitee presidendiks. Juhatas 1879 II üldlaulupeol pasunakoore. Loonud vaimulikke laule ja avaldanud mitmeid laulukogumikke: „Meie omma laulu“ I-II, „Laulo-salgokenn. Korilaulud Jummala nimel...“ I-II  ja „Kätkist hauani. Vaimulikud kodulaulud“ ja teised. 1892. aastal nimetati 50. ametijuubeli puhul Tartu ülikooli audoktoriks.