Gustav Ernesaks oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht.

Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning alates 1937 Tallinna Konservatooriumi koolimuusika ja koorijuhtimise õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus ta asutas 1944 Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiliseks juhiks oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud „vaikivate aegade“ rahvajuhiks, Laulutaadiks ning üheks XX sajandi Eesti kultuurielu juhtfiguuriks.

Gustav Ernesaksa ulatusliku loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, millest „Mu isamaa on minu arm“ Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. On muuhulgas ka Eesti NSV hümni "Jää kestma, Kalevite kange rahvas" autor. Ernesaks on loonud viis ooperit, tuntuim neist on „Tormide rand“.

G. Ernesaks dirigeeris esimest korda üldlaulupeol 1938. aastal, 1947. aastast alates võttis ta üldjuhina osa kõikidest üldlaulupidudest ning juhatas ka mitmetel koolinoorte laulupidudel.

2004. aastal püstitati Tallinna Lauluväljaku nõlvale tema kuju (autor Ekke Väli).