Johannes Kappel oli helilooja, organist ning esimene kutseline eesti muusik.

Muusikalised algteadmised sai oma isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Alates 1872. aastast elas Peterburis, töötas algul erapansionis õpetajana. 1876-1881 õppis Peterburi konsevatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. Lõpetas õpingud suure hõbeaurahaga. Töötas Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina ning juhatas eesti seltsides koore.

Johannes Kappel oli III, V ja VI (1880,1894 ja 1896) üldlaulupeo üldjuhte. Esines organisti ja klaverisaatjana, saatis muuhulgas ka Aino Tamme. Kappel on kirjutanud looduslüürilisi koorilaule ja esimesed eesti koorikantaadid. 1880. aastatel avaldas koorilaulukogumikke - "Järvamaa ööpik", "12 laulu segakoorile" ja "10 laulu meeskoorile". 1907. aastal reisis Saksamaale tiisikust ravima ning suri seal.