Tuudur Vettik oli helilooja, koorijuht, pedagoog ja koorimuusikateoreetik.

Muusikaõpinguid alustas puusepast isa meisterdatud viiulil. Käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, mängis sealses sümfoniettorkestris ja laulis segakooris, kirjutas oma esimese koorilaulu ja viiulipala. I maailmasõja ajal õppis Tartu õpetajate seminaris, aastast 1919 Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis viiulit ja kompositsiooni, lõpetas 1926 muusikapedagoogika erialal. Täiendas ennast  heliloomingu osas 1927-32 eraviisil Mart Saare juures. Töötas Tallinna J. Westholmi eragümnaasiumis, Tallinna Õpetajate Seminaris ja Tallinna Pedagoogiumis muusikõpetajana. 1920.-30. aastatel oli Vettik Eesti muusikaelu aktiivne tegelane – juhatas koore, kirjutas raamatuid ja artikleid, oli Eesti Lauljate Liidu esimees, Muusikalehe toimetuse liige ja dirigeeris 1930. aastate üldlaulupidudel.

1950 arreteeriti Vettik ebaseaduslikult, vabanes 1956 ja rehabiliteeriti 1968.  Vettik jätkas tööd Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimisõppejõuna – töötas seal 1940-1950 ning 1956-62, aastast 1947 professor. Vettik oli aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 üldjuht ja 1980. aastal üldlaulupeo aujuht. Avaldanud koorilaulukäsitlusi ja kontserdiarvustusi. Heliloomingu mahukaima osa moodustavad koori- ja soololaulud, paljudele oma lauludele on ise sõnad kirjutanud.