Filmiprogramm

Teispäeval,  9. juunil kell 17.30 Jüri Müür „Leelo“  1969 / 2007 (29´) ja Enn Säde „Tuulepealsed leelod“ 2007 (75`)

„Leelo“ 1969 /2007  Jüri Müür
1969. aasta juubelilaulupeost tehtud film „Leelo“ on režissöör Jüri Müüri esimene „Tallinnfilmis“ loodud dokumentaalfilm. Ta oli jõudnud teha neli mustvalget mängufilmi, mis sündisid skandaalide ja ideoloogiliste rünnakute tolmupilves. „Leelo“ stsenarist on Hando Runnel, kelle kaks luulekogu ärritasid EKP Keskkomiteed „valede positsioonide ja natsionalistliku kallakuga“. Filmi tööpealkiri „laulev eestlane“ näis häirivat kommunistlikke füürereid, seda enam käsikirja ja sissejuhatuses olev ootamatu tsitaat Karl Marxilt: „Kõigi surnud sugupõlvede traditsioonid lasuvad luupainajana elavate ajudel“.
Jüri Müür võtab Runneli käsikirja ja hinguse omaks, tegemata mingeid koogutamisi ega „keisrikõnesid“. Sest Runnel õpetab: „Film kui kaemus seestpoolt väljapoole“. Ja lisab samas: „Filmi väntajad ei tohi vajuda surmtõsiduse ega härdameelsuse krampi, oma ilusa rahvapeo ega vaevase-heroilise ajaloo magusromantilisse meenutsemisse“. Edasine ongi marksistlik luupainaja, film lömastatakse. Jüri Müür keeldub parandamisest. Käesolevale DVD-le on talletatud restaureeritud ja rekonstrueeritud Jüri Müüri autoriversioon laulupeofilmist „Leelo“.
Enn Säde „Leelo“ taastamistööde eestvedaja ja filmi „Tuulepealsed leelod“ režissöör

„Tuulepealsed leelod“ 2007 Enn Säde
Siinse filmi alapealkiri võiks ju olla ka (Prévert´ilt laenates) „Kuidas portreteerida laulupidu“.
Juba postipapa Jannsen paneb sealt kaugelt 1869. aastast meile südamele: „… eesti rahvale tema pidu mälestuseks, et meie järeltulijad veel kaua pärast meid võiksid leida, mis nende vanemad oma esimese laulupidul on laulnud…“
Aga pühime tolmu ka 1947. aasta laulupeofilmilt „Laulev rahvas“. Peaaegu unustatud film ja päris unustatud režissöör Komarevtsev. Ja kummastav ajahetk pärast sõda ning enne suurt küüditamist.
Uurime Jüri Müüri „Leelo“- filmi saatust 1969. aastal, mil möödus sajand laulupidude algusest. Käsikirja autor Hando Runnel andis filmile esiotsa nimeks „Laulev eestlane“, pärastpoole, filmi vägistamise aegu muutus see „natsionalistlik“ pealkiri „Leeloks“.

Kolmapäeval, 10. juunil kell 17.30 Eesti Filmiarhiivi uue DVD „Laulud nüüd lähevad..“ esitlus
Laulupidude 140. juubeli tähistamiseks annab Eesti Filmiarhiiv välja 4 restaureeritud filmi ja 20 fotoga DVD okupatsioonieelses Eestis peetud laulupidudest.
Esimene film DVDl on tehtud Eesti filmikunsti algusaastail – „Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul”. Kino „Ideal“ poolt toodetud film 1913. aastal Pärnus aset leidnud laulupeost on oluliseks visuaalseks dokumendiks meie kultuuripärandis, kuna laulupidusid kajastavad raamatud selle sündmuse koha pealt vaikivad.
Film „VIII üldine Eesti laulupidu” võeti üles „Estonia-Filmi“ poolt 30.6.–2.7.1923 Tallinnas peetud peo ajal.
DVD valikus kolmas film – „Eesti X üldlaulupidu Tallinnas“ – jäädvustati helifilmina USA „Fox Film Corporation’i“ poolt 1933. aastal 23.–25.6. Tallinnas peetud laulupeo ajal.
23.–25.6.1938. aastal Tallinnas toimunud XI üldlaulupidu oli pühendatud Eesti Vabariigi XX aastapäevale. „Eesti Kultuurfilm“ jäädvustas sündmused helifilmina – „XI üldlaulupidu“.
DVD-le on lisatud 20 fotot, millest enamik kujutab laulupidude üldjuhte – Juhan Simm, Juhan Aavik, Anton Kasemets, Georg Reder, Raimund Kull, Tuudur Vettik, Leenart Neumann, Verner Nerep, Evald Aav.
Kokkuvõtvalt on siinkohal parimateks Lennart Mere sõnad: “Laulupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus.”.

Neljapäeval, 11. juunil kell 17.30 filmiretrospektiiv Tartu laulupidudest (valiku Eesti Filmiarhiivi materjalide põhjal koostas ja filmiõhtul kõneleb Lea Tegelmann)
11. juunil algusega 17.30 pakub Filmiarhiiv vaatamiseks kinokroonikatest koostatud filmiprogrammi laulupidudest. Ürituse toimumiskoha tõttu on enam tähelepanu Tartu-teemalistel laulupeoüritustel. Näitamisele tulevad filmilõigud enne II maailmasõda Tartus toimunud Tartumaa III laulupäevast (30.6.1935), Tartu koolinoorte laulupäevast (16.5.1936) ja Meestelaulupäevast (11.6.1939), mis tähistas ühtlasi 70 aasta möödumist I üldlaulupeost.
1947. aasta ringvaadetes “Nõukogude Eesti” näeme ettevalmistust esimeseks sõjajärgseks XII üldlaulupeoks ja selle toimumist. Üliõpilaslaulupeod  nimega Gaudeamus said 1956. aastal alguse Tartust. Näeme ka III (1967), VI (1974) ja IX (1984) üliõpilaslaulupeo  toimumist, neist viimane peeti Tallinnas.
Filmiprogrammi lõpetab 1994. aasta temaatiline kinoringvaade „Eesti Kroonika” nr 5/6 alapealkirjaga Pilte XXII üldlaulupeost, mille tegevuskohad olid nii Tartu kui ka Tallinn. Filmide kogupikkus on ~73 minutit.